Hela-Fatin

Glosáriu

 

Termu

Deskrisaun

Abonu

Valór selu ba empregadu sira hanesan pakote salariál ka selu despeza ruma nia halo hodi empregadór nia naran.

Aset Atual

Aset atual ida nee nudar aset ida nebe expeta atu faan ou atu utiliza iha futuru, jeralmente iha tinan ida nia laran, ou siklu operasaun ida nebe mak kleur liu. Tipìku aset atual inklui cash, equivalenti cash, konta resebimentu, estoque, parsela konta pré-pagu nebe sei utilize iha tinan ida nia laran, no investimentu kurtu-prazu.

Despesas

Desembolsos de dinheiro e dívidas decorrentes do custo de bens fornecidos ou serviços prestados

Distrito

Divisão administrativa de Timor-Leste. Dividida em treze distritos administrativos.

Fonte de Financiamento

A classificação do governo que determina a origem do dinheiro acumulado e dispendido

Gastus

Governu nia gastus

Kategoria

Governu nia klasifikasaun ne'ebémak ho objetu ba osan mai hosi ne'ebéno uza ba saída.

Kompromisu

Buat ruma nebe premete tiha ona, especialmente partisipansaun husi kontratu nebe envolve obrigasaun finanseira.

LaosReseita Impostu

Rendementu Governu nebe laos mai husi impostu.

Ministeriu

Departmentu governmental ida presidida husi ministru ida.

Oras extra

Servisu nebe halo ona husi funsionáriu ou trabaliador ida liu ona husi nia oras servisu (normalmente horas 8 loron ida, loron 5 semana ida) hanesan defini tiha ona tuir regras Governu, kontratu servisu, estatutu ou akordu sindikatu (koletivu).

Orsamentu       

Lista despeza no reseita hotuhotu ne'ebémak planifika

Parlamentu Nacional

Órgaun Lejislativu ida. Parlamentu hotuhotu, sira mos lejislatura, maibélaós lejislatura hotuhotu mak parlamentu.

Pasivu atual

Item balansu ida nebe hanesan soma osan devidu husi governu i devidu iha tinan ida nia laran. Nee mos bolu selu ou devida atual.

Pasivu Sirkulante

Item balansu ida ne'ebéhanesan ho osan hotuhotu governu deve ba tinan ida nia laran. Hanaran mos konta atu selu ka dívida atuál.

Períodu Fiskál

Períodu tempu ne'ebégovernu halo rezumu ho relatórius kona-báinformasaun finanseira tomak 

Reseita Fiskál               

Governu nia resita fiskál

Reseita husi Impostu       

Rendementu Governu devidu ba Impostu. 

Reseita Naun FiskálRendimentu governu nian ne'ebéla-deve ba impostus
ReseitasGovernu buka rekursu hodi finansia sira nia gastus liu-hosi métodu oioin. Liu-hosi impostu, hetan rekursu liu-hosi fán sira nia servisu no bens nomos liu-hosi husu empréstimus.
Rezerva KapitalIdéa principal iha fundu rezerva capital nia kotuk nee mak atu rezerva rekursu nebe la tama iha orsamentu funsionamentu habitual, no bele utilize atu hamenus gastu sira ho projeitu nebe tenki finansia pelu menus parcialmente fora husi orsamentu funsionamentu. Pur exemplu, municìpiu ida hakarak atu hari’i prefeitura foun ida. Se karik laiha fundu rezervadu iha orsamentu atu hahu preparasaun ba aktividadi nee, entaun bele foti rezerva capital atu jere kustu husi preparasaun fatin ida atu hari’i uma foun.
SaláriuPagamentu regular no konkordadu ba servisu. Saláriu baibain selu semana rua-rua ka ful-fulan.
Saldu CashSaldu konta ida nebe reprenzenta cash mesak, hanesan diferenti husi saldu konta ida nebe inklui osan iha divìda mas seidauk selu.
Sub-ProgramaGovernu nia klasifikasaun ne'ebédetermina atividade, programa no projetu sira ne'ebéhatama ka gasta rekursu finanseiru.
SubsìdiuValor nebe selu ba funsionáriu nudar parti husi sira nia pakote husi saláriu, ou atu selu sira nia despeza nebe mosu fora husi sira nia bolsu en nome husi empreza.
TransferensiaMovimentasaun fundus hosi konta ida ba konta-seluk
Unidadi GovernuUnidadi Governu hanesan unidadi institusional nebe realiza funsaun governu nian hanesan sira nia aktividadi principal. Ne’e mak, sira iha autoridadi lejislativa, judicial, ou exekutivu iha relasaun ba instituisaun sira seluk iha área nebe determina ona;sira asumi responsabilidadi ba fornesimentu bens i servisu ba iha komunidadi tomak ou ba familia individuais iha baze laos merkadu;sira halo transferensia pagamentu atu redistribui rendementu no rikeza;no sira finansia sira nia aktividadi, direkta ou indirektamente, prinsipalmente liu husi impostu no transferênsia obrigatoriu sira seluk husi unidadi iha setoris sira seluk. Unidadi governu nian sira hotu nudar membru husi setor públiku administrativu.







Kona-bá Portal Transparénsia Orsamentu Timor-Leste nian | Pergunta Nebe’e Ema Baibain Husu | Presija atu Rejistu? | Termu uza nian | Direitus Autorais | Instituisaun Relasionadu | Ajuda | Legislasaun | Glosáriu | Iha tan konteudu